Ka Eesti võib olla veiniriik, marjaveiniriik kui täpsem olla.
See meie jahe kliima ei ole enamasti sobiv viinamarjade kasvatamiseks, kuid see-eest valmivad siin muretult paljud muud marjad ja puuviljad, nt mustad- ja valged sõstrad, maasikad, vaarikad ja taasavastatud imeviljad nagu ebaküdooniad ja astelpaju marjad.
Eestis hakkasid teadmised marja- ja puuviljaveinide valmistamisest levima alles 19. sajandi lõpus. Oma lühikesest ajaloost hoolimata leiab siit häid ja kvaliteetseid kaaslaseid nii toidu kõrvale kui ka seltskonnas nautimiseks. Lisaks suur- ning kodutootmistele on nüüd, 21. sajandil, pead tõstmas uus käsitööveinide ajastu. Juba ainuüksi sel aastal on alkoholiregistrisse kantud 17 Eesti päritoluga väiketootjate veini ja vahuveini.
Mis need käsitööveinid siis ikkagi on? Suurtootmistest eristab neid loomulikult, nagu nimigi ütleb, käsitöönduslik valmistamisprotsess. Kuid ka asjaolu, et veine ei rikastata lõhna-, värvi-, ega maitseainetega. Täpselt nii ehe kui on tooraine, on ka vein. Vähemalt selline on reegel meil, Mamm&Frukti, veinikojas. Koduveinist eristub väiketootjate käsitöövein pigem selle poolest, et käsitööveini tootmine on kontrollitud nii Maksu- ja Tolli kui ka Veterinaarameti poolt ning veinimeistril on õigus oma toodangut turustada. Koduveini tegijatel see õigus puudub. Kui koduveini võib teha igaüks ja isemoodi, siis käsitöötootjatel on justkui ka kaudne vastutus oma klientide ees tagada igal aastal maksimaalselt hea kvaliteet.
Mamm&Frukti käsitööveinidega saate lähemalt tutvuda siin.